Millest koosneb elektriarve?

11.05.2014

Elektriarvel seisab mitu peenes kirjas rida, mille tähendus tasub endale selgeks teha, sest ka väikses majapidamises võivad kulutused energiale olla päris suured.

Esmalt on energiakulu: arvestinäitude vahe ehk kulunud kilovatt-tunnid, ühiku hind ja maksumus.
Järgmine rida on võrgutasu, mis on küll elektri kvaliteeti ja varustuskindlusse tehtud suurte investeeringute tõttu tõusnud, kuid mida jääb ka elektrituru avanemisel ikkagi kontrollima konkurentsiamet.
Kolmas rida on taastuvenergia tasu, mida kogub Elering kõikidelt elektritarbijatelt ja mis läheb rohelise elektritootmise toetuseks. Viimased read on elektriaktsiis ja kõige lõpuks käibemaks.

Näidisarvel maksab elekter viis senti kilovatttund, hind on käibemaksuta. Elektrimüüjad teevad oma pakkumised koos käibemaksuga. Elektri börsihinda mõjutab elektritootmine ja -tarbimine Põhjamaades ning Lätis ja Leedus. Igal tarbijal on kaks lepingut. Kui võrguettevõtja ja elektrimüüja on kokku leppinud ühise arve esitamises, saab elektritarbija ühe arve, muul juhul kaks. Kui postkasti jõuab kaks arvet, siis ühel on võrguteenuse maksumus koos taastuvenergia tasu ja elektriaktsiisiga. Teisel arvel kajastub elektri maksumus. Mõlemale arvele lisandub käibemaks.

Elektrinäidud esitatakse võrguettevõtjale. Kuigi tarbija võib osta võrguteenust ja elektrit erinevatelt firmadelt, tuleb näit esitada vaid ühe korra iga mõõteperioodi kohta. Võrguettevõte edastab andmed Andmelattu, kust need jõuavad automaatselt elektrimüüjani.

« Kõik postitused