Miks lisandub 2026. aastast elektriarvele kaks uut rida?

Alates 2026. aasta algusest muutub elektriarve ülesehitus. Elektritarbijad näevad arvel kahte uut tasu: tasakaalustamisvõimsuse tasu ja varustuskindluse tasu. Esmapilgul võib see jätta mulje, et elektriarve kallineb. Tegelikkuses on muudatuste eesmärk muuta juba olemasolevad kulud läbipaistvamaks ning tagada Eesti elektrisüsteemi töökindlus uues turuolukorras. Allpool selgitame, mida need uued read tähendavad, miks need lisanduvad ning milline on nende mõju kodutarbija elektriarvele.

Elektriturg on muutunud – arve muutub koos sellega

Kui veel aastakümneid tagasi toimis elektrisüsteem vertikaalselt integreeritud mudelina, kus üks ettevõte tootis, edastas ja müüs elektrit, siis täna on tootmine, müük ja võrguteenus eraldatud. See tähendab suuremat konkurentsi tootmises ja müügis, kuid samal ajal ka detailsemat kulude jaotust.

Sarnane muutus toimub nüüd ka reservide ja varustuskindluse kulude osas. Teenused, mis olid varem süsteemi sees „peidetud“, tuuakse eraldi ridadena elektriarvele nähtavale. Nagu selgitab Eleringi juhatuse esimees Kalle Kilk arvamusloos, ei ole tegemist sisuliselt uute kuludega – reservide tagamine ja süsteemi tasakaalustamine on olnud vajalik ka varem. Muutub see, kuidas need kulud arvel kajastuvad.

Tasakaalustamisvõimsuse tasu – süsteemi stabiilsuse hind

Mis on tasakaalustamisvõimsus?

Elektrisüsteemis peab tootmine ja tarbimine olema igal hetkel tasakaalus. Isegi väikesed kõrvalekalded võivad mõjutada sagedust ja süsteemi stabiilsust. Selleks ostab süsteemihaldur kiiresti reageerivaid reserve, mis aitavad tasakaalu hoida. Pärast Balti riikide lahkumist Venemaa sagedusalast ja liitumist Mandri-Euroopa süsteemiga vastutab Eesti täielikult oma süsteemi sageduse hoidmise eest. See tähendab, et vajalikud reservid tuleb tagada kohapeal või Euroopa turult.

Kuidas tasu kujuneb?

Kulude jaotuse ettepaneku järgi katavad tootjad 40% ja tarbijad 60%.
Aastane kulude ülempiir on 60 miljonit eurot.
Elering ei teeni tasult kasumit – kogutakse täpselt reservide ostmiseks vajalik summa.
Elektrimüüja tasu suurust ei määra.

Keskmise tarbimisega pere jaoks tähendab tasakaalustamisvõimsuse tasu ligikaudu 1,8 eurot kuus koos käibemaksuga. Tasu hakkab kehtima 2026. aasta jaanuarist ning kajastub esmakordselt veebruaris laekuvatel jaanuari elektriarvetel.

Varustuskindluse tasu – juhitavad võimsused ka tuulevaiksel talveööl

Miks on juhitavaid võimsusi vaja?

Taastuvenergia osakaal Eesti ja Euroopa elektrisüsteemis kasvab kiiresti. Tuule- ja päikeseenergia tootmine sõltub aga ilmast. Kui tuult ja päikest pole ning tarbimine on kõrge (näiteks külmal talveperioodil), peab süsteemis olema piisavalt juhitavaid tootmisvõimsusi või salvestuslahendusi. Eestis hinnatakse varustuskindluse tagamiseks vajalikuks vähemalt 1000 MW juhitavaid võimsusi. See on oluline ka olukorras, kus ühendused naaberriikidega on häiritud.

Kuidas tasu toimib?

Varustuskindluse tasu lisandub võrguteenuse arvele. Selle abil rahastatakse juhitavate võimsuste valmisolekut olukordadeks, kus turupõhine tootmine ei kata nõudlust. Prognoosi järgi on selle tasu mõju keskmisele kodutarbijale veidi üle 2 euro kuus koos käibemaksuga.

Kas elektriarve kallineb?

Kahe uue rea kogumõju keskmisele perele on ligikaudu 4 eurot kuus. See on nähtav lisakulu arvel, kuid oluline on mõista, et:

Reservide ja varustuskindluse kulud on eksisteerinud ka varem.
Osa kuludest kaeti seni näiteks ülekoormustulust.
Nüüd muutub kulude jaotus läbipaistvamaks ja selgemaks.

Kui elektri turuhind jätkab viimaste aastate trendi ning taastuvenergia lisandumine hoiab tootmishindu madalamal, ei pruugi elektri kogukulu tarbijale tervikuna suureneda.

Avaldatud:
10 December, 2025

Märksõnad:
elektriarve 2026, elektriarve uued read, elektrihinna muutus, elektrisüsteemi tasakaal, elektriturg Eestis, Elering, energiajulgeolek, juhitavad võimsused, tasakaalustamisvõimsuse tasu, varustuskindluse tasu