Õhk-vesi soojuspump ei vaja sisuliselt üldse krundi pinda, sest seda on võimalik paigaldada ka maja külge kinnitatuna. Siiski eelistavad mõned paigaldada õhk-vesi soojuspumba kinnistule ja mitte maja külge. Sel juhul oleneb juba hoone suurusest, milline soojuspump valida. Üldjuhul räägime paarist ruutmeetrist kinnistu pinnast. See on ka kõige suurem eelis maasoojuspumba paigaldamise ees, viimane vajab oluliselt rohkem pinda.  

Õhk-vesi soojuspumbaga saab nii hoonet kütta kui ka sooja vett toota. Kui renoveerid vana maja, kus kasutasid enne sooja tarbevee tegemiseks elektriboilerit, siis peale õhk-vesi soojuspumba paigaldamist võid muudest sooja vee tootmise seadmest loobuda. 

Õhk-vesi soojuspump maksab üldjuhul 4000 – 5000 eurot ja paigaldamise kulud jäävad 700 – 1500 euro vahele. Kõik sõltub muidugi sinu vajadustest ja köetava pinna suurusest. Õhk-vesi soojuspumpa saab paigaldada ka kortermajadele. Sellisel juhul on vajadused suuremad ja ka hinnad kõrgemad. Samas on õhk-vesi soojuspumba ostmine ja paigaldamine lausa märkimisväärselt lihtsam ja odavam maakütte paigaldamisest. 

Õhk-vesi soojuspump teeb ühe meetri kauguselt mõõdetuna müra ca 40-60 dB. Kui liigud seadmest kaugemale kui 1 meeter, väheneb müra kiirelt ja märgatavalt. Müra hulk on võrreldav õhukonditsioneeriga. Arvestades, et seadet saab paigaldada ka majast eemale, siis tegelikult võib häiriv müra sisuliselt puududa. Kui sinu läheduses on veel muud müra, nt tänavaliiklus, siis ei kuule sa seda üldse.  

Oleneb, milleks soojuspumpa vajad. Kui tegemist on elumaja kütmisega ning vajad ka sooja vett otse pumbast, siis on ainuke variant õhk-vesi soojuspump, kuna õhksoojuspump sooja vett ei tooda. Õhk-vesi soojuspump on ka kuluefektiivsem pikas perspektiivis, samas palju kallim paigaldada. Kui sul on tegemist suvemajaga, kus on vähe tube ja kus sa talvel väga ei viibi, siis peaksid kaaluma õhksoojuspumba paigaldamist. Jahutamisega saavad mõlemad hakkama. 

Õhk-vesi soojuspump on väga vähe hooldust vajav seade. Sa pead regulaarselt jälgima, et majast väljas asuval soojusvahetil oleksid tiivikud lume- ja lehevabad ja et tiivik saaks takistusteta pöörelda. Siseosal tuleb puhastada küttesüsteemi vee mudafiltrid. Külmakontuuridel tuleb kontrollida nende hermeetilisust ja kogu süsteemil rõhku. Seadmel tuleb perioodiliselt kontrollida töörežiime: töötemperatuure ja mõõta tööpingeid. Elektriühendusi tuleb kontrollida ja pingutada. Kõik need tööd teevad ära asjatundjad. Ttellides maksab see umbes 80-100 eurot ja korralikud inimesed teevad seda vähemalt korra aastas enne kütteperioodi algust. 

Kõike võib ise teha, aga sellel pole suuremat mõtet. Pigalduskulu on 700 – 1300 eurot. Profesionaalide poolt tehakse see töö väga kiiresti, ja mis kõige olulisem – saad seadmele garantii. Ise paigaldades ei see sulle ei kehti. Garantii on keskmiselt 5 aastat, seega pole mõtet selliseid isetegemise riske enda kanda võtta. Kuna tegemist võib olla osaliselt kaetud töödega, siis seda enam. 

Enamus õhk-vesi soojuspumba paigaldajaid aitavad sind vajadusel kütteprojekti tegemisel. Kuna kütteprojekt on aluseks, et sinu õhk-vesi soojuspump oleks õigesti dimensioneeritud, siis soovitame alati koos seadme paigaldamisega võtta ka kütteprojekti pakkumine. Seda enam, et hilisemal kinnistu müümisel võib korraliku kütteprojekti puudumine, ehk puudulikud andmed ehitusregistris, saada järgmisele ostjale takistuseks pangalaenu saamisel. Kütteprojekt on aluseks ka hoone energiamärgisele. 

Loomulikult saab. Tuleb arvestada, et et õhk-vesi soojuspump on mõeldud paigaldamiseks vesikütte süsteemiga hoonetesse ehk kui teil on vesiradiaatorid, vesipõrandaküte, vesiseinaküte jms. Ja loomulikult arvestage sellega, et mida paremini on soojustatud elamu, seda suurem on ka soojuspumpade efektiivsus. Ja põrandaküte on alati efektiivsem kui radiaatorküte kuna sissetuleva vee temperatuur on oluliselt madalam kui radiaatorkütte puhul.  

Sinu ees vastutab toote paigaldaja ja tootele endale kehtib tehasegarantii. Paljudel juhtudel on garantiiaeg 5 aastat. Ära kunagi paigalda ise toodet, sellega kaotab tootegarantii reeglina kehtivuse.  

Õhk-vesi soojuspumpa saab kasutada vesiküttesüteemidega: radiaatorküte, põrandaküte, seinaküte ja ka eeltoodud küttesüsteemide segakütte puhul nagu siis, kui hoone esimesel korrusel on põrandaküte, aga teisel korrusel on radiaatorid. 

Paljugi oleneb sellest, mida te enne kütteks kasutasite. Elektriküttega võrreldes on võimalik säästa kuni ca 80%. Samas puuküttega võrreldes on suureks eeliseks ka mugavus, sest te ei pea enam pidevalt juures viibima ja kütma, saate kodust eemal olla, ja maja on köetud ning veetorud terved. 

Vaatamata sellele, et on-off tehnoloogiaga soojuspumbad on odavamad, soovitavad enamik professionaalseid paigaldajaid inverter tüüpi soojuspumpasid, sest pikas perspektiivis saavutate kokkuhoiu, mis ületavad on-off tüüpi soojuspumba paigaldamisel tekkinud kokkuhoidu. Ca 90-95% Eestis paigaldavatest soojuspumpadest on inverter tüüpi. Inverter reageerib temperatuuri muutustele sujuvamalt, väljalülitamisi-sisselülitamisi pole, mis tähendab, et pumba enda osad kuluvad vähem.