Õhksoojuspump kasutab lisaks välisõhu soojusenergiale ka elektrienergiat, kuid selle kulu pole suur. Näiteks kui talvekuul on keskmine välisõhu temperatuur 10 miinuskraadi, siis soojuspumbaga kütmine on vähemalt 4 korda soodsam võrreldes elektriküttega. Õhksoojuspumpa saab kasutada ka jahutajana: kuumadel suvepäevadel ei lase see palavusel häirida sinu elu. Õhksoojuspump sobib väga erinevatesse oludesse – nii majade, korterite kui ka äripindade kütmiseks ning jahutamiseks. On seadmeid, mis suudavad ära kütta kuni 150 m2 pinda. Õhksoojuspumpa kasutatakse tihti ka täiendava küttelahendusena, näiteks puuküttele lisaks. Saad vabaduse olla külmal talvel kodust pikemat aega ära, kuna miinimumtemperatuuri aitab hoida õhksoojuspump. Kui su maja on suur ja paljude tubadega, siis pole antud seade ehk kõige õigem lahendus ja peaksid mõtlema pigem õhk-vesi soojuspumba peale, sest sellega saab kütta ka tarbevett ja eraldi soojaveeboilerit pole vaja.  

Jah, töötab. Müüakse Põhjamaade kliimale mõeldud seadmeid, mis toimivad, olenevalt tootjast ka -20 °C juures. Kasutegur tõsi väheneb oluliselt, kuid nad on siiski pisut ökonoomsemad puhtalt elektriga kütmisest. Õhksoojuspumpa soetades tuleks tähelepanu pöörata tootja poolt lubatud temperatuuride vahemikule ja kas välisseadmel on paigaldatud ka lisaküttekaabel või muu külmumisvastane kaitse.

Kui võrrelda õhksoojuspumpa ja tavalist elektrikütet, siis õhksoojuspumbaga küttes on elektrikulu ca 4 korda väiksem. Soojuspumba kasutegurit näitavad COP ja SEER numbrid. Mida suuremad on numbrid, seda efektiivsemad on seadmed. COP number näitab mitu korda rohkem toodab seade soojusenergiat võrreldes sellega palju seade samal ajal elektrienergiat kulutab.  

Jah, loomulikult on. Kõik õhksoojuspumbad sisaldavad filtreid, mis puhastavad õhku ja eemaldavad tolmuosakesi. Mõnel mudelil on ka ionisaator, mille tulemuseks on värskema õhu tunne, nagu jalutaksid metsas. Lisaks on ka viiruseid ja baktereid hävitavate funktsioonidega seadmeid. Ja kõigele lisaks on kõik õhksoojuspumbad võimelised, lisaks kütmisele, ka ruume jahutama. Palavatel suvepäevadel vägagi vajalik omadus.

Jah, õhksoojuspumbad vajavad hooldamist. Siseseadmel on eemaldatavad filtrid, mida peaks ca korra kuus pesema. Välisseadmele võib koguneda lehti ja lund.  Talvisel perioodil tasub silma peal hoida ka välisseadme alla koguneval veel. Jääks muutudes võib see seadmele ohtlikuks muutuda ja tuleks eemaldada. Kui seadme töös on häireid, soovitame konsulteerida spetsialistiga ja tellida täishooldus, mille raames pestakse puhureid, kontrollitakse survet ning lekkeid. Täieliku  hoolduse soovitame sooritada vähemalt korra aastas, vahetult enne kütteperioodi.

Kahjuks ei saa. See on ka õhksoojuspumba ainuke suurem miinus, et sooja vee tootmiseks peab sul olema lisakütteallikas, nt soojaveeboiler. 

Ei saa. Selleks on mõeldud, õhk-vesi soojuspump või maasoojuspump ehk maaküte. Õhksoojuspump on pigem lisakütteallikas, või siis sobivam suurte avarate ruumidega hoonetele, mis ei vaja suure hulga sooja vee tootmist ja selleks on võimalik kasutada nt soojaveeboilerit. 

Sobiva võimsuse saad teada, kui annad oma köetava või jahutatava hoone või ruumi kohta lisainformatsiooni. Täpse vajaduse saab teada, kui edastad spetsialistile oma ruumi pindala ja tubade arvu ning eelnevalt on täpselt teada ka hoone soojapidavus. Seda kõike saab spetsialist kontrollida ka ülevaatlusel kohapeal. Esialgsed hinnapakkumised võivad seega hiljem pisut muutuda ja täpsustuda.