Soojuspumbad

Loe, kuidas ja millist soojuspumpa endale valida

Eesti kliimas kasutatakse peamiselt kolme tüüpi soojuspumpasid: maasoojuspumpasid, õhk-vesi soojuspumpasid ja õhksoojuspumpasid.  Milline neist aga sobib sinu kodu kütmiseks kõige paremini? Siin tuleme appi meie. Sellelt lehelt leiad vastused kõikidele soojuspumpasid puudutavatele küsimustele. Aitame sul teha targa valiku, sest kütte valid aastateks.

Maasoojuspump-maaküte

Üliefektiivne horisontaalse kollektoriga või puurkaevuga maakütte lahendus. Sobib hoone kütmiseks ja jahutamiseks ning sooja tarbevee tootmiseks.

Õhk-vesi soojuspump õues, veeboiler majas sees. Aias kaevata pole vaja. Soodne paigaldus. Seade võimaldab kütta, jahutada ja vett soojendada.

Õhksoojuspump on lihtne ja soodne lokaalne kütte ja jahutuslahendus. Lihtne paigaldada. Sobib paremini suurtele ja avatud ruumidele. Sooja vett ei tooda.

Valikus tuntud kaubamärgid

AlphaInnoTec soojuspump
Stiebel Eltron
Samsung
Panasonic
Cooper&Hunter

Miks tellida soojuspump Elektrihind.ee kaudu?

Meie aitame sul leida küttesüsteemi täislahenduse. Sinu kodu ja vajadused on esikohal. 

Õhksoojuspumba paigaldamine

Telli maasoojuspumba kütteprojekt

Meie partnerid pakuvad ka kütteprojekti koostamist. Projekt on aluseks kütteseadme valimisel ja selle paigaldamisel. See on väike lisakulu, kuid tasub ennast hiljem kuhjaga ära. 

Toome ühe näite: sinu maja küttekoormus on 10kW. Kui sa seda aga ei tea, siis võib kergesti juhtuda, et sinu hoonele paigaldatakse madalama küttekoormusega seade, nt 6kW, ja sinu maja küttesüsteem on aladimensioneeritud. Seadme pumba kompressor peab pinna kütmiseks tegema ettenähtust oluliselt rohkem tööd. Selle tulemusena on  ka elektrikulu suurem.

Võib juhtuda ka vastupidi: sinu 10kW kütte vajadusega maja saab hoopis suurema, 14kW soojuspumba. Seda nimetatakse üledimensioneerimiseks. See on küll parem variant kui aladimensioneerimine, aga ka sellel on piisavalt miinuseid. Võimsam soojuspump on alati kallim ja kuna üledimensioneerimisega jäävad pumba töötsüklid liiga lühikeseks, siis kulutavad need pumba elutähtsaid osasid.

Soojuspump - milleks seda kasutatakse?

Soojuspump on väga tõhus ja energiasäästlik küttetehnoloogia. Seetõttu kogub see ka üha rohkem populaarsust. Maasoojuspumpa ja õhk-vesi soojuspumpa kasutatakse hoonete kütmiseks, jahutamiseks ning sooja vee tootmiseks. Õhksoojuspumbaga saab kütta ja jahutada, aga ei saa toota sooja tarbevett. Kuna tegemist rohelise ja taastuva energiaga, siis vähendate soojuspumba kasutusele võtmisega oma jalajälge looduses ja teie energiakulud ning kodukulud vähenevad märgatavalt. 

 

Soojuspump toob igapäeva ellu mugavuse, te ei pea enam puid lõhkuma või katla ääres istuma ega fossilseid kütuseid ladustama. Saate oma igapäeva toimetamisi teha aastaringselt kartmata, et kui kodust lahkute võib midagi küttesüsteemiga juhtuda. Tegemist on väga turvalise ja ökonoomse tehnoloogia ning majandamisega.  

Soojuspumbad

Soojuspumba tehnoloogiad

Kui soojuspumba tüüp on valitud, siis pead otsustama, kas soovid on-off või inverter süsteemiga maasoojuspumpa. On-off süsteem lülitab ennast ise sisse-välja vastavalt küttevajadusele. Inverter reguleerib ennast automaatselt. Invertertüüpi soojuspump maksab soetamisel rohkem kui On-Off-tüüpi pump, aga annab aastas suurema kütte kasuteguri. Teisisõnu on sinu igaastane kulu selle võrra väiksem. Eestis paigaldatavatest soojuspumpadest kasutab suurem enamus inverter tehnoloogiat. 

Soojuspumba paigaldamise A ja O

Siit leiad vastused kõikidele küsimustele, mis puudutavad soojuspumba paigaldamist.

Oleneb, millisel viisil soovid maasoojuspumpa paigaldada: kas horisontaalse maakollektoriga või tahad vertikaalset lahendust ehk kollektorit puurkaevu lahendusega. 

Horisontaalse maakütte lahenduse puhul vajaliku energiakoguse ammutamiseks on vajalik piisavalt suure vaba krundipinna olemasolu, ca 600 m². Rusikareegel ütleb, et 1 m² hoone köetavat pinda vajab vähemalt 3 m maakollektorit ja 1 m² hoone köetavat pinda vajab vähemalt 3,6m² vaba maapinda. 

Vertikaalse ehk puurkaevuga maakütte lahenduse  puhul peate arvestama, et Eesti tingimustes tuleb teha keskmiselt kaks 50-100m sügavusega puurkaevu ning need peavad asetsema teineteisest ca 6m kaugusel. 

Õhk-vesi soojuspumba ja õhksoojuspumba paigaldamiseks pole kinnistu suurusel sisuliselt mingit tähtsust kuna seade on võimalik paigaldada 1 m² krundi pinna peale või otse maja külge. 

Vertikaalse ehk puurauguga maakütte lahendus nõuab oluliselt vähem maapinda. Eramu puhul on vaja vaid 1-2 puurauku, mis jäävad teineteisest ca 6 m kaugusele. Horisontaalne maakütte lahendus vajab vähemalt ca 600 m² maapinda. Teine oluline eelis on see, et pärast ei pea sa haljastust taastama. Nimelt maakollektori paigaldamisel kaevatakse sinu kinnistu üles ja aia loomiseks pead kulutama päris korraliku summa. Paigaldatud maakollektori peale ei saa istutada puid, selle peal ei ole soovitav sõita raskete sõidukitega ja seal ei saa hiljem ehitada. Ja kõige tähtsam, puurauguga maaküte on oluliselt efektiivsem kuna temperatuurid on stabiilsemad. Samas pead arvestama, et maakollektori kaevamine maksab ca 3-4 eurot ühe jooksva meetri kohta (ca 800 m), puurimine aga võib maksta 40-50 eurot/m ja sul vajad arvatavasti kahte 50-100 m sügavust puurauku.    

Jah, saab. Suur enamus soojuspumba paigaldajaid võivad sind aidata järelmaksuga ostmise ja paigaldamise korraldamisel. 

Kui sul on vesiradiaatorküte, vesipõrandaküte ja/või vesitorustikuga seinaküte, siis saad kütmiseks kasutada maasoojuspumpa või õhk-vesi soojuspumpa. Mõlema eelpool nimetatud soojuspumbaga saab toota ka sooja tarbevett. Õhksoojuspumbaga vesikütte süsteeme kütta ei saa, vaid lihtsalt õhku. Samuti ei võimalda õhksoojuspump sooja tarbevee tootmist. 

Vetikaalne ehk puurauguga maaküte on efektiivsem. Kõik oleneb väga paljuski sinu kinnistu geoloogilistest tingimustest, aga puurauguga maaküte on keskmiselt ca 10% efektiivsem kui horisontaalne süsteem. 

Sisuliselt on tegemist sama tehnoloogiaga. Lihtsalt ühel juhul ammutatakse energiat maa seest, teisel juhul õhust. 

Kõige tähtsam ja suurem vahe on paigaldamise kulus. Kui maasoojuspumba ost ja paigaldus on ilma lisatöödeta ca 11 000-13 000 eurot (kui soovid puurkaevuga, siis on veelgi kallim), siis õhk-vesi soojuspump maksab ca 4500-5500 eurot + 700-1500 eurot paigaldus. Õhk-vesi soojuspumba paigaldamisega hoiad raha kokku ka selle arvelt, et ei pea hiljem kinnistu haljastust taastama. 

Samas on nende kahe soojuspumba vahe energia tootmises. Nende COP on erinev, ehk kui palju seade ise tarbib elektrienergiat, et toota soojusenergiat. Maasoojuspumba puhul võib see kordaja olla 3,5-5, õhk-vesi soojuspumba puhul kuni ca 4. Numbrid paranevad pidevalt. Tänase päeva seisuga on efektiivsemad õhk-vesi soojuspumbad väga lähedased maasoojuspumbale. Kuigi pikas perspektiivis peetakse maasoojuspumpa ikkagi kulueffektiivsemaks. 

Maasoojuspump on sisuliselt hääletu, samas õhk-vesi soojuspump teeb peaaegu olematut häält. Mõnele võib õhk-vesi soojuspump olla esteetiliselt vastuvõetamatu, kuna selle väline osa on hoone fassaadil. Väga palju sõltub ka kliimast – kui on külmad ilmad, siis maasoojuspump on oluliselt efektiivsem. Samas kevad-suviste ilmadega võib mingitel juhtudel olla õhk-vesi soojuspump isegi efektiivsem. Meie ise soovitame teha majale kütteprojekti, et siis juba vajaminevate numbrite pealt vaadata, kumb sobib just sinu kinnistule paremini. Kui võtad pakkumised, siis võid võtta mõlemale tootele. Madalatel temperatuuridel, -20 ja alla, võib õhk-soojuspump vajada lisakütteallikat ning muutub ka ise ebaefektiivseks ehk COP alaneb ja pump tarbib kütte tootmiseks ise rohkem elektrit. Seepärast on kütteprojekt ja dimensioneerimine väga tähtsad. Vale dimensioneerimine võib hiljem suuremate elektriarvetega kätte maksta.   

Oleneb, milleks soojuspumpa vajad. Kui tegemist on elumaja kütmisega ning vajad ka sooja vett otse pumbast, siis on ainuke variant õhk-vesi soojuspump, kuna õhksoojuspump sooja vett ei tooda. Õhk-vesi soojuspump on ka kuluefektiivsem pikas perspektiivis, samas palju kallim paigaldada. Kui sul on tegemist suvemajaga, kus on vähe tube ja kus sa talvel väga ei viibi, siis peaksid kaaluma õhksoojuspumba paigaldamist. Jahutamisega saavad mõlemad hakkama. 

Hea hinnaga soojuspumba saate kui teete päringu läbi meie süsteemi. Saadame päringu edasi mitmele tuntud ja väga pika ajalooga Soojuspumba paigaldamisega tegelevale ettevõttele, teeme teie pakkumised võrreldavaks ja anname teile tagasisidet ja soovituse, milline pakkumine on suure tõenäosusega parim just teie majale. Meie kaudu saadud pakkumistes on hinnad ja omadused toote omadused võrreldavad, et teha kindlaks hea hind. Pea meeles, et soojuspumba paigaldamisel on hind siiski ainult üks komponentidest, sest kogu pakkumise sisu võib erineda. Tehke päring meie kaudu ja proffid aitavad teid valiku tegemisel.  

On-off süsteem lülitab ennast ise sisse-välja vastavalt küttevajadusele. Inverter reguleerib ennast automaatselt. Invertertüüpi soojuspump maksab soetamisel ca 1000 – 1500 eurot rohkem kui on-off-tüüpi pump, aga annab aastas ca 10-15% suurema kütte kasuteguri. Teisisõnu on sinu igaastane kulu selle võrra väiksem. Ligi 90-95% Eestis paigaldatavatest soojuspumpadest on inverter tehnoloogiaga. Pea meeles, et inverter kulutab vähem soojsupumpa kuna lülitusi on vähem – ka see on kulu. Kui küsite meie arvamust, siis siis soovitaksime vaid inverteriga soojuspumpasid kuna nad on palju efektiivsemad ja ilmastikule sujuvamalt reageerivamad. 

Jah kui paigaldate horisontaalse maakütte süsteemi koos maakollektoriga. Kui paigaldate maakütte puurauguga, siis sisuliselt jääb teie kinnistu pind selliseks nagu ta oli enne. Eks puurimise koha peal olevad sõidukid mingi kahju tekita, aga see on olematu võrreldes maakollektori pinnasesse kaevamisega, mille järel tuleb taastada selle kohal kogu haljastus.  

Maasoojuspumbaga ja õhk-vesi soojuspumbaga on võimalik toota ka sooja tarbevett. Õhksoojuspumbaga see aga võimalik pole ja siis on vaja lisaseadet, nt elektrilist veeboilerit.

Enamus seadmeid saab kasutada nii puldiga kui ka nutiseadmete abil. See funktsioon võib olla aga lisatasu eest. Kui soovite seda kindlasti siis kirjutage see oma päringusse lisatekstina. 

Meie kaudu tehtavas hinnapäringus saad eraldi lisada ka maja kütteprojekti koostamise teenuse. Me soovitame seda soojalt. Võid selle ise tellida ükskõik milliselt kütteprojektidega tegelevalt ettevõttelt, aga lihtsuse huvides soovitame see lisateenus valida. 

Sõltub pumbast: on 1- ja 3-faasilisi, erineva voolutugevusega ja tavaliselt ca 50 Hz. Iga toote puhul tuuakse see spetsifikatsioonis või pakkumises eraldi välja. Siis saad ka otsustada, kas vajad elektritoite väljaehitamisel abi või on sul kõik juba olemas. 

Ainult õhksoojuspumbaga vajate eraldi boilerit sooja vee tootmiseks, maasoojuspumbal ja õhk-vesi soojuspumbal on see võimekus olemas. 

Arvesta, et kõige rohkem mõjutab seadme maksumust selle omadused ehk mitut ruutmeetrit pinda on vaja kütta, millised on seadme funktsioonid, kas ta on kaugjuhitav, kas tal on lisafunktsioonina ka jahutamine jne. Toome välja keskmised hinnad. 

Õhksoojuspump: seade 600 kuni 1600 eurot + paigaldus 300 eurot

Õhk-vesi soojuspump: seade 4000 – 7000 eurot + paigaldus 1500 eurot

Maasoojusump / maaküte: seade 6500 – 8500 eurot + horisontaalse maakollektori paigaldus 2000 – 2500 eurot 

Hinnad võivad sõltuda paljudest asjaoludest, alates kaevetöödest (liiv vs paekivi) jne. Kui maaküte paigaldatakse puurkaevuga, ehk tehakse vertikaalne maaküte, siis on see oluliselt kallim kui horisontaalne maaküte.  

Tänapäeval, kui ettevalmistused on tehtud, võtab soojuspumba paigaldamine aega 1-2 tööpäeva. Suurema kaevamistöö puhul võib paigaldusaeg pikeneda, aga üldiselt tehakse tööd ära väga kiiresti ja sind häiritakse vähe. 

Maasoojuspump asub siseruumides ja sellele on määratud reeglina minimaalne temperatuur, mis jääb tavaliselt ca +10 kuni +35 kraadi vahele. Lisaks tuleb arvestada, et seade peab olema tasasel pinnal, mille kandevõime on ca 500kg. Lisaks peaks soojuspumba paigaldamise ruumis olema äravoolutrapp. 

Elektrihind.ee – это инструмент сравнения со знаком доверия Департамента конкуренции.
{{ 'nl_slogan' | translate }}
{{ 'nl_help' | translate }}
{{ 'nl_agreed_require' | translate }}

{{ 'nl_thanks' | translate }} {{ 'nl_thanks_close' | translate }}

Они говорят о нас

© 2024 Elektrihind.ee

[email protected]