Maaküte ehk maasoojuspump

Leiame sulle parimad maasoojuspumpade pakkujad.

Valikus tuntud kaubamärgid

AlphaInnoTec soojuspump
Maasoojuspump-maaküte

Maaküte - efektiivne ja säästlik küttelahendus

Arvatavasti parim küttelahendus eramutele ja korterelamutele on maasoojuspump ehk maaküte. Maasoojuspump sobib nii uue ehitatava kui vana renoveeritava maja küttelahenduseks. Maaküte vähendab oluliselt sinu iga-aastast energiatarbimist. Võrreldes elektriküttega on kokkuhoid kuni 80%. Maasoojuspumpa on mugav kasutada ja selle hoolduskulud on madalad. Mainimata ei saa ka jätta maakütte loodussõbralikkust. Maasoojus on pidevalt taastuv energiaallikas, seega sinu loodusesse jäetav süsiniku jalajälg on oluliselt väiksem kui alternatiivsete kütteseadmete puhul. 


Millega tuleb arvestada?

Võrreldes teiste soojuspumpadega on maasoojuspump ise kallim ja seda on ka kallim paigaldada, aga suurem efektiivsus toob kiirema tasuvuse. Sinu kinnistul teostatakse kaevetöid maakollektori paigaldamiseks või puurimistöid, kui oled valinud puuraukudega maakütte kasuks. Peale kaevetöid tuleb taastada haljastus.

Kuidas maasoojuspump töötab?

Maasoojuspump ehk maaküte ammutab energiat maapinnast. Pinnases salvestatud energia transporditakse soojuspumpa, muundatakse soojusenergiaks ning seda saab kasutada hoone kütmiseks, jahutamiseks ja tarbevee soojendamiseks. Maasoojuspump kasutab küll osaliselt elektrienergiat, kuid toodab iga kulutatud 1kWh kohta ca 4kWh soojusenergiat. Seega tema kasutegur on COP 4. 

Maasoojuspumba ehk maakütte töötamise põhimõte EE

Maakütte erinevad lahendused

Horisontaalne maakollektor ehk pinnasekollektor kaevatakse horisontaalselt 0,8-1,3 m sügavusele maapinda. Sellisel juhul vajad min ca 600 m² vaba krundi pinda. Rusikareegli järgi vajab 1 m² hoone köetavat pinda 3m horisontaalset maakollektorit ja 3,6m² vaba maapinda. Maasoojuspump töötab efektiivsemalt kui kasutusel on vesiküttesüsteem –  radiaator- ja põrandaküte. Enamik radiaatorsüsteeme töötavad maasoojuspumba jaoks sobival temperatuuril, kus pealevoolu või tagasivoolu temperatuur on 55–45ºC, mis sobib ka renoveeritavatele objektidele. Samas on maasoojuspump seda efektiivsem, mida madalam on küttesüsteemi temperatuur. Kõige paremini sobib vesipõrandaküte, kus pealevoolu ja tagasivoolu temperatuur 40-35ºC vahemikus. Uutel objektidel tuleks eelistada just põrandakütet. Pead arvestama, et sinu krundil toimuvad suuremad kaevamised ja võimalik, et sul tuleb loobuda teatud puudest ja taimedest – kõik oleneb krundi suurusest. Haljastuse taastamine võib maksta palju. 

Vertikaalne maakollektor ehk soojuspuurauk  on hakanud levima just viimastel aastatel. Ammutab soojusenergiat ca 50 – 200 m maapinda puuritud august. Sobib ideaalselt pisemale krundile. Seda on küll oluliselt kallim paigaldada kui horisontaalset maakollektorit, keskmine paigaldushind ca 22 000 eurot, aga samas  on soojuspuurauk on oluliselt efektiivsem – ca 10% efektiivsem – kui tavaline maakollektor kuna soojust ammutatakse sügavamalt ja aastaringne temperatuur on stabiilne. See teeb ta eriti efektiivseks, kui on külmal talvel vaja rohkem kütta ja soojal suvel jahutada. Kõik selgub muidugi sinu maja küttesüsteemi lõplikust disainist.  

Veekollektor ammutab soojusenergiat veekogu põhjast. Antud lahendus pole Eestis väga laialdaselt kasutusel. Veekollektoriga lahenduse kasutamist tasub kaaluda, kui on väga täpselt teada veekogu sügavus ja vee kogus, kuhu veekollektorit paigaldatakse ja ka vee kvaliteet. Tegemist võib olla väga efekttiivse lahendusega. 

Miks tellida maasoojuspump Elektrihind.ee kaudu?

Meie aitame sul leida küttesüsteemi täislahenduse. Sinu kodu ja vajadused on esikohal. 

Õhksoojuspumba paigaldamine

Telli maasoojuspumba kütteprojekt

Meie partnerid pakuvad ka kütteprojekti koostamist. Projekt on aluseks kütteseadme valimisel ja selle paigaldamisel. See on väike lisakulu, kuid tasub ennast hiljem kuhjaga ära. 

Toome ühe näite: sinu maja küttekoormus on 10kW. Kui sa seda aga ei tea, siis võib kergesti juhtuda, et sinu hoonele paigaldatakse madalama küttekoormusega seade, nt 6kW, ja sinu maja küttesüsteem on aladimensioneeritud. Seadme pumba kompressor peab pinna kütmiseks tegema ettenähtust oluliselt rohkem tööd. Selle tulemusena on  ka elektrikulu suurem.

Võib juhtuda ka vastupidi: sinu 10kW kütte vajadusega maja saab hoopis suurema, 14kW soojuspumba. Seda nimetatakse üledimensioneerimiseks. See on küll parem variant kui aladimensioneerimine, aga ka sellel on piisavalt miinuseid. Võimsam soojuspump on alati kallim ja kuna üledimensioneerimisega jäävad pumba töötsüklid liiga lühikeseks, siis kulutavad need pumba elutähtsaid osasid.

Maasoojuspumba paigaldamise A ja O

Siit leiad vastused kõikidele küsimustele, mis puudutavad maasoojuspumba paigaldamist.

Sõltub mitmest asjaolust. Kui teie kinnistu on pisike, alla 600 m2, siis on targem valida puurkaevuga maaküte.

Sõltub mitmest asjaolust. Kui õhu ja maa temperatuur on sarnased, siis võib õhk-vesi soojuspump olla efektiivsem kui maasoojuspump. Samas kui väljas on külmakraadid, siis on maasoojuspump efektiivsem. Meie kliimat arvestades on maasoojupumbal selles osas pisike edu õhk-vesi soojuspumba ees.

Samas tuleb arvestada ka teisi olulisi aspekte. Maaküttega ei kaasne maja fassaadi muutumist, õhk-vesi soojuspumba puhul on seade väljaspoolt hoonet nähtav. Maasoojuspump ei tekita müra, kuigi õhk-vesi soojuspumba puhul on see pea olematu. 

Teisest küljest tuleb arvestada, et kui väline temperatuur langeb alla -25 kraadi, siis õhk-vesi soojuspumbast ei pruugi piisada. Sul võib vaja minna lisakütte allikat nagu ahi, kamin vms. Maasoojuspump seevastu töötab stabiilsemate temperatuuridega.

Maaküte on reeglina siiski pisut efektiivsem. Samas on selle paigaldamise kulud oluliselt suuremad, eriti veel, kui soovid teha puurauguga maakütte lahenduse. Viimane omakorda on efektiivsem ka tavalisest maakontuuriga maakütte lahendusest. 

Maasoojuspumba paigaldamiseks kulub üldjuhul 1-2 päeva. Aeg võib pikeneda, kui pinnas, kuhu küttekontuur paigaldatakse, on kivine või raskesti läbitav. 

Maasoojuspumba efektiivsused on tõusnud iga uue mudeli ja aastaga. Hetkel loetakse maasoojuspumba keskmiseks efektiivsuseks (COP) 3 – 4. See tähendab, et 1 kW energia tarbimisega annab soojuspump kuni 4 kW energiat. Turu efektiivsemate soojuspumpade COP on täna isegi üle 5. Oluline on jälgida ka soojuspumba COP dünaamikat ehk millisele välistemperatuurile vastab milline COP.

Väga tähtis on ka maja enda soojapidavus. Mida suurem on soojapidavus, seda efektiivsem on soojuspump. Tavalise elektriküttega võrreldes on kokkuhoid ca 80%.  

Kontuur paigaldatakse Eestis enamasti 0,9 – 1,3 m sügavusele. Mida vesisem pinnas, seda sügavamale võib paigaldada. Eestis loetakse külmumispiiriks 0,8 m sügavust. Seega tuleks kontuur paigaldada sellest piirist sügavamale. Samas liiga sügavale pole ka mõtet minna: torudel võib tekkida probleem talvisest töötsüklist taastumisega, kuna horisontaalselt paigaldatava kollektori taastumine toimub kevadel ülevalt poolt peale tuleva soojusenergiaga (päike paistab). 

Kui torud paigaldatakse kahte kihti, üks kiht 2 m sügavusel ja teine 1 m sügavusel, siis ei teki taastumisega suuremaid probleeme, sest kollektoris voolav vedelik kannab sooja sügavamale edasi.  

Maasoojuspumbaga saab hoonet nii kütta kui ka jahutada. Sa pead jälgima, et sinu poolt soetatava seadme COP oleks jahutamise tsüklis üle 0,7. 

Üks kord aastas, soovitavalt enne kütteperioodi algust. Enamasti on see seotud garantii kehtivusega. Maasoojuspump on väga madalate hoolduskuludega. 

Hoolduse käigus vaadatakse üle kogu seade ja kontrollitakse

  • seadme sõlmesid, et poleks kõrvalisi helisid
  • küttesüsteemi survet ja õhuteid
  • paisupaagi rõhku ja töökindlust
  • ülesurveklappide korrasolekut (need ei tohi kinni jääda) 
  • maakontuuri vedeliku taset ja vajaduse korral lisatakse juurde. 
  • soojuspumba andureid ja nende täpsust (ebatäpsus võib tähendada küttearvete suurenemist, halvematel juhtudel võib puruneda kogu soojuspump) 
  • küttesüsteemi vee puhtust (puhastatakse maakontuuri ja küttesüsteemi filter. Ühtlasi kontrollitakse, et küttevees ei leviks bakter, mis seda hävitab)

Lisaks õhutatakse soojuspumba boiler ja garantii alla käivad seadme osad vahetatakse koheselt. Vajadusel viiakse läbi peenhäälestus, et seade töötaks efektiivsemalt ja säästaks sulle rohkem raha. 

Jah, saab küll, seda juhul kui majas on kasutusel vesiküttesüsteem – põrandaküte või radiaatorküte. Küttesüsteemi renoveerides võidad kütte- ja elektrikuludes. Maasoojuspump on seda efektiivsem, mida madalam on vesikütte pealevoolu/tagasivoolu temperatuur. Seega sobib maaküte paremini põrandaküttele, kus peale-/tagasivoolutemperatuur on 40-32ºC. Maasoojuspumpa on võimalik kasutada ka radiaatoritega, kus peale-/tagasivoolutemperatuur on 55-45ºC,  ja ka segasüsteemides (põrandaküte + radiaatorid). Uutel objektidel on soovitav kasutada suurema efektiivsuse mõttes põrandakütet.

Tehnikahuvilisele on maasoojuspumba seadistamine ja hilisem opereerimine suhteliselt kerge ülesanne. Tavakodanikul on mõistlik valida asjatundja, kes selle läbi viib, alguses paigaldaja ja hiljem hooldaja. Kuna maasoojuspump on suhteliselt hooldusvaba seade, siis soovitame aastas korra, enne küttehooaega tellida oma maasoojuspumbale ülevaatus, hooldus ja täpsuseadistamine. Enamik tänapäevaseid maapumpasid on nutiseadmetega ühilduvad ja kaugseadistatavad. 

Jah, maasoojuspumba ehk maakütte paigaldamisega saad lahendada kogu oma maja kütte ja sooja tarbevee vajadused. Samuti saad vajadusel lahendada hoone jahutamisega seotud küsimused. Peale maasoojuspumba paigaldamist võid eraldi seisnud elektrilisest veeboilerist loobuda. 

Üha enam inimesi maailmas kasutab kütmiseks taastuvenergia lahendusi. Päikesepaneelid kombineerituna maasoojuspumbaga on hetkel üks kõige efektiivsemaid lahendusi, mis võimaldab sul oma maja muuta 0-energiaga majaks. Sellise lahendusega on talvel kütmine väga kuluefektiivne. Suvel võimaldab see sul hoone jahutamise kulud viia peaaegu minimaalseks. Suvel on võimalik ületoodetud päikeseenergia säilitada ja kasutada osa sellest talvel.  

COP (inglise keeles Coefficient of Performance ) näitab maasoojuspumba efektiivsust. COP-i defineeritakse selle järgi, palju maasoojuspumba kompressor kulutab energiat võrreldes sellega, palju see suudab toota energiat ühe kulutatud energiaühiku kohta . Näide: kui maasoojuspumba kompressor kulutab 1kW energiat, et toota sellest 4kW soojusenergiat, siis on COP 4 ehk 4-kordne. See on maasoojuspumba üks olulisemaid numbreid, mis näitab selle efektiivsust. Kuna iga maasoojuspumbal on erinevatel temperatuuridel erinev efektiivsus, siis tasub ennast enne kurssi viia, milline maasoojuspump millise COP ja muude näitajatega sobib just sinu majapidamisse. Kui täidad meie küsimustiku, siis teevad asjatundjad nende andmete alusel arvestuse ja pakuvad just sulle sobiva maasoojuspumba.  

SPF number (inglise keeles Seasonal Performance Number) on COP numbri kõrval teine tähtis maasoojuspumba numbriline muutuja, millega mõõdetakse seadme hooajalist efektiivsust. Teisisõnu on SPF maasoojuspumba hooaja keskmine COP (keskmine elektriline sisend kW-s suhtes keskmisse toodetavasse soojusenergiasse kW-s). COP langeb, kui maasoojuspump üritab talvisel ajal liiga vähesest maapinnas olevast soojusest kätte saada liiga suurt hulka soojust. Tavapärane COP, mis on maasoojuspumpadel keskmiselt 4 ümber, võib talvisel ajal langeda alla 3. Seda nimetataksegi aastaringseks COP-ks, mida väljendatakse SPF või SEER numbriga. Jällegi, mida kõrgem see on, seda efektiivsem on maasoojuspump. 

Legionella on bakter, mis võib levida veesüsteemides, põhjustades selle tarbimisel peavalu või lihasnõrkust. Kuna enamikes maasoojuspumba boilerites hoitakse sooja vett võimalikult madalatel temperatuuridel alla 50ºC , siis on väike võimalus, et seal hakkab levima legionella bakter. Bakteri peatamiseks tuleb süsteemil vähemalt ühe korra nädalas läbida tsükkel, kus ta kuumutab vee ca 70ºC-ni, et legionella bakter hävineks.  

Maasoojuspumba eluiga on ca 20 aastat. Samas korraliku hooldusega võivad need vastu pidada ka 25-30 aastat. 

Maasoojuspumba kütteprojekti teeb reeglina maasoojuspumba paigaldaja. Samuti on võimalik lasta kütteprojekt teha koostöös uue maja arhitekti ja küttesüsteemide projekteerijaga. Sellisel juhul saad juba algstaadiumis nõuandeid, millised aknad ja uksed paigaldada ning milline maja soojustamise tehnoloogia valida. Mida efektiivsem on maja soojustus, seda efektiivsem on maasoojuspump. Selle efektiivsus on korrelatsioonis maja väheste soojakaoga, mis omakorda võimaldab hoida võimalikult madalat sisendtemperatuuri. 

Elektrihind.ee on Konkurentsiameti usaldusmärgisega võrdlemisvahend.
{{ 'nl_slogan' | translate }}
{{ 'nl_help' | translate }}
{{ 'nl_agreed_require' | translate }}

{{ 'nl_thanks' | translate }} {{ 'nl_thanks_close' | translate }}

Meid on kajastanud

© 2024 Elektrihind.ee

[email protected]